Ettevõtjad murravad jäise suhtumise pagulastesse

Rõõm on tõdeda, et Eesti ettevõtja on avatud meelega ning näeb nagu Äripäevgi saabujais eelkõige majanduse edenemisse panustajaid. Kõik küsitletud kinnitavad nagu ühest suust, et palkaksid pagulasi hea meelega. Jüri Käo sõnad „Ettevõtjad on kõige progressiivsem osa Eestis, kes kardab kõige vähem“ on kulda väärt, sest julgustavad oma mõtteid avaldama – ja neid teoks tegema – neid äriliidreid, kes seni pole ehk pagulaste teema üle veel küllalt mõtisklenud ega oma võtmerolli nende kaasajaina ja ka integreerijaina teadvustanud. Tähtis on ka see, et ettevõtjad rõhutavad peale pragmaatilise poole ka empaatiavõimet, mille osa ühiskonnast tundub olevat minetanud.

Äripäeva panuse sõnastas peadirektor Igor Rõtov, lubades integratsiooniprogrammi IT-spetsialistile või ajakirjanikule. Ent ajakirjandusväljaandena panustab Äripäev eelkõige kvaliteetse sisu loomisse, leides ja tuues lugejani ettevõtjate kogemused ja küsimused seoses pagulastega, nende töölevõtmise edulood ja probleemid, st me vahenda mitte ainult seda, mis hästi, ega jäta enda teada võimalikud ebaõnnestumised.

Leiame, et kõige olulisem pagulasteemas on mitmekülgse info jagamine tasakaalustatud viisil. Vaevalt õnnestub Eestil vältida kõiki vigu, mida vanad ja suured Euroopa riigid on pagulaste vastuvõtmisel teinud, kajastame kindlasti ka neid. Samuti anname arvamusruumis sõna nii poolt- kui ka vastuargumentide esitajaile, mõistagi eeldusel, et need on esitatud ratsionaalsel diskuteeritaval kujul.

Vananev Eesti vajab hädasti töökäsi

Juhtkirjades oleme ammugi rõhutanud, et Äripäev näeb saabujates eelkõige Eesti majanduskasvu soodustajaid. See on seisukoht, mida rõhutame tänagi. Olukorras, kus tänaste trendide jätkudes oleks meil juba aastaks 2040 pensionäre rohkem kui töötegijaid, on selge pilguga arutlejal võimatu eitada, et Eesti vajab hädasti töökäsi. Tähtis on aru saada, et neil, kes tulevad, on mingisugune kvalifikatsioon kahtlemata olemas – Eesti huvides on leida tulijaile kiiresti niisugune töö, mida nad tahaksid ja oskaksid teha. Mida kiiremini saabujad tööle saavad hakata, seda rutem suudavad nad anda oma panuse nii maksumaksjaina kui ka väärtuse loojaina.